SIBERY HUSKY, KES TA ON !?
Siberi
huskyd on keskmist kasvu töökoerad. Nad on kiired ja kerged, nende
liikumine on graatsiline. Huskyd on intelligentsed, uudishimulikud,
aktiivsed ja tugeva töötahtega ning tänu oma tolerantsele loomule
sobivad väga hästi inimestega.
Siberi
husky on algselt pärit praeguse Venemaa aladelt, täpsemalt Siberist,
kus tšuktšid kasvatasid neid juba tuhatkond aastat tagasi. Neid kasutati
põhiliselt kelgukoertena aga ka põhjapõtrade ajajate, valvekoerte ning
seltsikoertena (ka lastele mängukaaslasteks).
Esimesed
huskyd tõi Alaskale 1908. aastal karusnahakaupleja William Goosak.1909.
aastal osalesid tema koerad 650 km pikkusel "All Alaska Sweepstake"
koerarakendite võistlusel ning saavutasid kõigi üllatuseks kolmanda
koha. Huskyd muutusid Alaskal populaarseks just tänu oma kiirusele ja
vastupidavusele kelgurakendis.
Üks
kuulsamaid kelgukoerte juhte oli norralane Leonhard Seppala. 1925.
aastal päästsid koerarakendid Nome`i (Alaskal) elanikud difteeria
epideemiast kui tõid USA-st päästva seerumi. Ka Seppala huskyd osalesid
seerumi toomisel ning tänu sellele said huskyd USA-s veelgi
populaarsemaks. Huskyd osalesid ka admiral Byrdi
Antarktika-ekspeditsioonil ning Roald Amundseni polaarekspeditsioonidel.
Koerte aretusse andsid märkimisväärse panuse Leonhard Seppala, Elisabeth Ricker ja kanadalane Harry Wheeler.
1930.
aastal tunnustas Ameerika Kennelklubi siberi husky tõugu ametlikult.
Tõustandard avaldati esmakordselt 1932 aasta aprillis. FCI-s (Fédération
Cynologique Internationale) tunnustas tõugu aastal 1966. Praegune
kasutuselolev tõustandard on kinnitatud:
- AKC-s 28.11.1990
- FCI-s 02.02.1995 (standard nr 270)
Tõu
sihipärane aretamine toimus pärast II maailmasõda põhiliselt
Põhja-Ameerikas. Peale siberi husky Ch. Bonzo of Anadyr esmakordset BIS
võitu 1955 aastal kasvas tõu populaarsus veelgi. Alles 1950-ndatel
hakkas husky levima jõudsamalt ka mujale, esialgu peamiselt
Skandinaaviamaadesse. Tänaseni peetakse kõige ihaldusväärsemateks just
USA kennelitest pärit huskysid.
Tänapäeval
on huskyde algsetest kasutusaladest säilinud nende kasutamine
kelguveokoertena ning lisandunud on nende pidamine seltsikoertena ja
harrastuskoertena. Tänu sellele on ka huskydel toimunud tõusisene
jagunemine: esineb tööliini- (kelguvedu), näituseliini- (seltsikoerad)
ja vanaliini- (püütakse säilitada teatud algupära) huskysid. Kõigi kolme
seas esineb erinevusi nii iseloomu, kasutuse kui ka välimuse poolest.
See asjaolu aga ei pane nende kasutusalale olulisi piire, nii võib
näituseliini ja vanaliini koeri kasutada kelguveoks ning tööliini koeri
pidada harrastuskoerana.
Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi, Norra) on husky põhiliselt töökoer.
Suurbritannias
on tõug erandlikult säilinud nii, et pole tekkinud näituse-ja töökoerte
liine. Viimastel aastatel on sinna toodud rohkem näitusekoeri ja
ilmselt ka Suurbritannias jaguneb tõug tulevikus näituse- ja
töökoerteks.
Hollandis
olid aastaid kõik koerte veotööd keelatud. Praegu on registreeritud
arktilised koerad siiski lubatud veotööle, teistele tõugudele on see
endiselt keelatud.
Lõuna-Euroopas
on ülekaalus näituseliinid, ainult mägedes esineb mõningaid
kelguveokeskusi. Rakendisport on tänasel päeval väga populaarne
Lõuna-Euroopas ja Saksamaal ning huskysid kasutatakse lumepuuduse tõttu
nii jalgratta kui ka kolmerattaliste kärude ees. Korraldatakse ka
rakendispordivõistlusi.
Lõuna-Ameerika
huskyd on kõik põhiliselt USA liinidest ja näitusekoerad, samuti Lõuna
Aafrikas elavad huskyd. Huskysid peetakse tänapäeval kõikidel mandritel,
kaasa arvatud Austraalias, kus on märkimisväärne populatsioon.
Eestisse
jõudis esimene siberi husky tõugu koer 1997. aastal Venemaalt. 2009.
aasta juulikuu seisuga on Eesti Kennelliidus regitreeritud 153 siberi
huskyt. Eestisse on huskysid toodud Ameerikast, Hispaaniast, Ungarist ja
Poolast, Soomest, Saksamaalt, Itaaliast, Venemaalt ning ka Rumeeniast.
Põhiliselt on Eesti husky ikkagi näituseliini esindaja.
Kõige
paremini sobib husky inimesele, kes on aktiivsete eluviisidega:
rändaja, jalgrattur, loodusehuviline, ning kellel on ruumi mitmele
koerale, kuna husky talub üksindust halvasti. Siberi husky ei sobi
valvekoeraks, kuna suhtub ühtviisi sõbralikult kõikidesse inimestesse.
Siberi
huskydele leidub palju erinevaid tegevusalasid. Näiteks kelgu, käru või
jalgratta vedamine, suusatajavedu, canicross, canirullitamine,
matkamine, agility, näitused. Mõned huskyd ka ujuvad hea meelega.
